Tallinna Tehnikaülikoolis mehhatroonikat õppides sai Sander tuttavaks Andresega, kellega koos täna ettevõtet juhitakse ja arendatakse. „Olime kooliajal Andresega ühes pundis. Mäletan, et ta oli väga tark ja nutikas. Seetõttu ma nähtavasti temaga koostöö võimalusest kinni haarasingi,“ meenutab Sander, kes ise on tahtnud ettevõtja olla nii kaua kui ta mäletab.
Kui Andres tegeleb peamiselt projektide juhtimise ja inseneeria poolega, siis Sandri kanda on ettevõtte tegevjuhtimine. „Hingelt olen ma muidugi insener ja kontseptsioonide väljatöötamisel üritan ka ikka alati juures olla,“ ütleb Sander.
Soov inseneriks saada tekkis Sandril üsna noorena: „Suurema osa oma lapsepõlvest tegelesin mototehnikaga ja väiksena sai lahti võetud ka vanaisa makke. Sealt see huvi arvatavasti tekkis.“ Hariduse väärtustamise on ta kaasa saanud oma emalt, kes on omandanud doktorikraadi sotsiaaltöö alal. Sandri ettevõtjast isa seevastu on mänginud olulist rolli just tehnilise huvi ja ettevõtlikkuse väljakujunemisel: „Juba väiksena kaasas isa mind oma ettevõttesse erinevaid töid tegema – töökasvatus algas päris noorena.“
Tänaseks on Sandril oma igapäevatöös ehk juhtimise poolt rohkemgi ja seetõttu arendab ta end teadlikult ka selles valdkonnas. Eeskujudest rääkides toob Sander välja, et eriliselt haakub tema nägemus Brendon Burchardi omaga, kelle terviklikust ja realistlikust maailmavaatest on nii mõndagi õppuseks võtta. Ilma inseneri hariduseta ei oleks aga Sandril olnud eeldusi ega võimalust luua ettevõte oma unistuste valdkonnas. „Ka liialt palju lugeda ja õppida ei ole vaja, muidu tekib info üleküllus. Tuleb osata asju enda moodi teha, kuid samas on oluline õppida teiste vigadest,“ toob ta välja teooria ja praktika vahelise tasakaalu olulisuse.
Sander on aktiivne, ettevõtlik ja tundub, et lõpuni positiivne inimene. Tema isiksuse välja kujunemises on eriliselt olulist rolli mänginud lapsepõlv. Sealt on ta kaasa saanud ka ettevõtjale olulised väärtused nagu töökus ja tööeetika: „Mind ei surutud kunagi midagi tegema. Kui hinded hakkasid kehvemaks minema, siis vanemad juhtisid tähelepanu, et mõtleksin, mida ma elult tahan. Eluliste näidete põhjal sain ise aru, kus korrektuurid teha ja millises suunas liikuda.“ Nii on ta terve elu tundnud, et tahab ise asju teha, mitte ei tee selle pärast, et keegi sunnib või ootab temalt midagi. Kodune kasvatus ja väärtushinnangud on Sandrit läbi elu kandnud ja juhtinud.
Ülikooli minekut Sandri vanemad toetasid, mistõttu selle kõrvalt tööle ta minema ei pidanud. Küll aga tähendas see, et tuli olla aktiivne ülikooli tegemistes, mitte niisama logeleda. Nii astuski ta TTÜ Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukokku ning sai aastaga sealse juhatuse liikmeks. Mõne aja pärast oli ta aga juba terve TTÜ esinduskogus. Kui varasemalt olid esinemine ja proaktiivne osavõtt Sandri jaoks suured väljakutsed, siis antud tegevused tähendasid tugevalt mugavustsoonist välja astumist ning juba kooli lõpuks oli ta selles osas muutunud inimene. Ka USA-s kogetud raamatute müük muutis teda julgemaks ning arendas tugevalt positiivset ja lahendustele orienteeritud mõtlemist.
Bakalaureuse õpingute lõpusirgel, kui jäänud oli vaid lõputöö kirjutamine, läks Sander tööle Normasse innovatsiooni inseneriks. Peagi aga loodi ettevõttes hoopis tööstustehnoloogia grupp, kuhu Sander esimeseks inseneriks võeti. Hiljem õnnestus seda osakonda juba ka juhtida. Sealse töö kõrvalt asus ta TalTechi inseneeria magistriõppesse, mis sai lõpetatud vahetult enne seda, kui perre sündisid 2020. aastal kaksikud. See oli aeg, mis pani noore mehe võimekuse proovile, kuid Sander tuli tasakaalu säilitamisega toime. Normas omandatud tipptasemel tootmisliinide arendamise oskusteabe eest on Sander tänasenigi tänulik: „Meil lasti rahus õppida ja toimetada, mistõttu kompetents arenes lihtsate lahenduste pealt aina keerulisematele. Lõpuks tegime asju, mida tarnijad isegi ei suutnud ning jagasime oma teadmisi ka nendega.“ 2022. aastal võttis Sander vastu teadliku otsuse järgneda oma kirele, mistõttu lõpetas ta palgatöö ning hakkas ettevõtlusega tegelema.
Ettevõtte ülesehitamine on võtnud suure osa ajast ja tagasi vaadates tõdeb Sander: „Teekond tänaseni sai alguse juba põhikoolis. Nüüd hakkab kõik lihtsalt realiseeruma. Tagantjärgi on see olnud nagu üks suur pusle. Kõik juhtub õigel ajal.“
„Smitechis me tegeleme kvaliteetsete ja keeruliste lahenduste loomisega. Et seda ambitsiooni jätkata, tuleb meeskonda õigeid inimesi juurde leida, kellele vastavat tehnilist oskusteavet edasi anda. Tahame teha oma asja kvaliteetselt, kiirelt ja edukalt,“ räägib Sander. Meeskonna puhul peab ta oluliseks iseseisvust, otsustesse ja eesmärkidesse kaasamist ning omalt poolt ka töötajatesse panustamist ning nende arengu toetamist. Klientidele soovib ta aga olla strateegiliseks partneriks, kes mõtleb kaasa ning pakub pigem lubatust rohkem.
Lisaks ettevõttele on Sandri elus väga olulisel kohal tema perekond. Oma kihlatu ja laste ema Evaga on ta koos olnud juba kümnendast klassist saati: „Ilma temasuguse naiseta ei oleks ma kindlasti kaksikute kõrvalt oma ettevõtet suutnud rajada. Tema tugi on olnud hindamatu.“ Samas püüab Sander nii palju kui võimalik ka ise kodus toimetada. Nimelt naudib ta omal moel ka kokkamist ja koristamist. Laste sünniga muutusid ka üleüldised väärtushinnangud. „Isaks saamine on olnud kõva enesejuhtimise kool,“ muigab Sander.
Rääkides hobidest, siis üle kõige meeldib Sandrile tegeleda mototehnikaga: „Olen seitsmendast eluaastast peale mootorrattaga sõitnud. Tsikliga sõites olen täielikult kohal ja keskendun sellele. Nii saan ajule restardi teha. Ükski muu tegevus mulle seda ei paku.“ Endurokross annab samaaegselt vajaliku annuse värsket õhku, treeningut ja kohalolu, misjärel Sander tunneb end kui uue inimesena.
Ettevõtte seisukohalt on eelolev aasta määrava tähtsusega, kuna kasvu jätkamine nõuab suurt pingutust. See paneb Sandril aga silmad särama: „Mulle meeldib tootmise valdkond ja nö päris asja tegemine. Ma ei tee seda raha pärast. See on põnev, kuna me loome innovatsiooni ja klientidele päriselt ka ülisuurt väärtust. Teeme asju, mis tegelikult ka muudavad maailma.”
